23 saluudipauku

Ma olen näinud armu,
näinud armu olu
vajatud surmas elu
vikatitega rahva melu.

Või oli see ammu
miskis unes
või ilmsi tules
paar sammu
ja komistus auku
23 saluudipauku
tindita sules
veel loome munes.
Või oli see ammu.

Ma olen näinud armu
näinud armuta elu
surmatud vajaduses olu
igavese armastuse valu.

Kustunud uni

Öhe on kustunud mu uni
ja pimeduse kustutanud tuli
kus varjudes silma sära
see kolmandana tuli ära.
Otsin nüüd tikutulega
tärganud veini vinega
ehk leidmas selle rohu
mis kannaks mind sohu.

Piirideta piir on olematu leitus
kus tallel elamise veidrus
miks mina,miks sina,miks tema
oh küll oleks lihtsalt kena
olla seal nendega massi üksinduses
arenematuse armastuse embuses.
Igatsedes kõrgemaid ja igavesi
kelle saatus puhtaks pesi.

Tohuvapohu

Tekkinud vastuolust

suurenenud tohuvapohust

kasutatud ninarohust

kõrbenud kasetohust

oletatud ebaolust

kirssideta mannavahust

Sai ebalus

sai segadus

sai nohutus

sai lõkendus

sai olutus

sai vahutus.

Mis sai meist.

Meist sai luule.

Ahistatud tahe

Su põskede õrn heitlus
vastu lume otsivat teed
on kindlasti peitnud
kõik aegade nutetud veed.

Kuid sulama peavad needki
sest varjus varjul süda
on äratamas leegi
ja kõrvetamas üha.

Samm sammult jälle peeglis
rida ikka rea vahelt
sa kustutasid reeglid
ja ahistasid tahet.

Üle silla

Kuhu küll kõik elu jäi,
miks endiselt ei näe,
et olen liiga väike täi,
kes ulatanud käe,
ses suurustavas ilmas
ma sinu vabal tahtel,
olen pinnuks silmas
kui verine armukahvel.

Paradiis on liiga kaugel
ja sild on liiga lai,
et mahutada minu lauge
kareda higise pai.
Et sumedas pilvises õhtus
ma viimseks söömaks pugiks
siia Kerberose kõhtu
sind kahvliga ma luniks.

Kukkuva kella taustal,
ja ahastuse kastmega,
sind üle valatuna haukan
selle klaasistunud ilmega.
Neis mõtteis ehk meenutades
kas ilmsi või mitte,
et voodis peenutsedes,
sul tegin mitu titte.