Haudaja

Mäletad armust õhkavat
rauda.
Mäletad viinast lehkavat
hauda.
Seda kus ma lamasin.
Nüüd kus olen ärganud,
märkasin,
sind polegi enam ootamas.
Vähemalt jätsid mulle
naelad,haamri
ja mõne laua.
Kuid seda redelit
ehitan ma siiani.
Tint,sulg,paber,
alati olid omast käest
saada.
Kirjutangi sulle
selle kirja,
et järgmisele
haudajale jäta
vähemalt
uus naine.