Tallinn

Nukumaja on see,mida nimetan koduks
ja nukud kõik mu kaaslased,vanemad .
Nukud ka kõik mu pudulojused,
kuid sina mu nahkne kallim,
oled justkui tulnukas.
Oled mässav elukas,
lausa märter,nimeks Tallinn.
Baarist baari minust järel jäänused
ja eile kasutatud tütarde nutvad emad.
Vetetu kaev on minu vabandavaks pilguks.

Linnahalli katusel,sinna mere poole miski vilgub,
kui ma ainult poleks nii täis,
korraks .
Hetkeks ka vetetusse kaevu tilgub,
võibolla tilgub täis
korraks.

Siis näeks,see nukumaja vilgub,
see Tallinn ja mina temaga ühes.