Eelmisel suvel

Ma nägin taevas vikerkaart,
see oli eelmine suvi,
kui kadus mu ainitine huvi
külastada sinu meelerahu saart.

Ära pea pikka viha,
me olime noored ja kohanesime,
hetke meeletuses vohasime.
See oli ainult iha.

Ära palun pikka viha pea,
oma sammud mujale sea.
Küll leiad selle mida otsid.

Aga ühte alatiseks tea,
kui häda ja vaeva trotsid,
siis meenuta mis sulle kostsin.

Vot see oli armastus

Hilisõhtu hämaruses kaks varju,
nad hiilivad nii tasahilju.
Kui saladus neil pagasina kaelas,
nad mõlemad on armuvaevas.

Neil silmad säravad kui kuu,
käed põimit kui juurdund tamm.
Ei siin aita miski muu,
kui sirge rüht ja kindel samm.

Siis altar ja kuld,
siis laatsaret ja muld.
Siis pilt ja mälestus:
Vot see oli armastus.

A / V

Ma armastasin,
sind ja teda,neid kõiki.
Ma vihkasin,
isa ja ema,neid põiki.

Ma armastasin,
elu ja surma,ainult sind.
Ma vihkasin,
valu ja turma,ainult end.

Ma armastasin,
et ei armasta sa mind.
Ma vihkasin,
et kaotasin end.