avastab,et pole mõtet sellel kõigel:
ei eksistentsil ei mõtlemisel.
Leiab ennast jälle haisvast rentslist,
pea on kuumav ja haiseb viinaselt.
Suits ette ja samm tuigerdav poe poole,
kell pole kümme.
Usaldab end osooni hoolde,
sees tekkis paha tunne.
Aeg venib,kella tiksumine käel juba kuuldav,vajub pikali,
ka pisaraid valab,ei tea milleks.
Eelmisele õhtule mõteldes kaikub naer,
kus rahad on joodud selleks korraks,
mälusopis on pildid kus tüdrukud selili,
kahvliga kodus pean meeles tõmmata seinale kriipsu.
Skoor.
Kuid mis jääb on ikka südame läige,see halvem,
pood lahti,uus alkohoolne rüübe,
tervis kohe parem,
mõistus jälle tobe.
Samamoodi homme.
No comments:
Post a Comment