Nii kauge on kogu see ilm
ja veetlused võtnud kogu mu vaeva.
Nüüd üks suur jõllitav silm
jälgib mind läbi iga päeva.
Ma pimeduse poole püüdlen,öeldes palun,
kogu viimse jõuga aina anun.Anun.
Neid aimdusi on tuhandeid pärlitena,
kastetuna enese tuha vette.
Kõik vajadused hukatud pimedate märtritena,
et tuua ohvriand sinu jalge ette.
Ja siiski kogu mu vihatud natuur,
ei ole hävitanud armastust,mis nii suur.Suur.
No comments:
Post a Comment