Ignited North

You are the soothing sound of silence,

when the first snow has fallen…,

crystals of some foreign planet,

faces looking up, souls inward,

as a bird of perpetual flapping,

enigmatic existence…,

that is how we met…,

true travelers of ignited North,

small prayers on small acts of kindness,

sun on top of the moon…,

wind gushing through your fence,

trees all dressed in the servitude of Autumn,

we are truly wealthy beyond measure,

beyond all accounts…,

as a harbinger of solitude,

the slap of future over the face of mankind,

there is a ghost following you,

whose ghost are you?…,

as a kid, smacking lips together,

different tastes of certain spices,

like a train blowing noise with smoke,

chuggin, n chuggin to those distant lands,

where there grow a wild, wild trees,

and bushes, and berries, and beautiful women,

as to say: search for me

and I will show you beauty,

and search we did,

as to answer that foreign call, that God,

echoes of spruce falling in the mist of winter,

soon upon us with its purity…,

a sky so creamy as a flat white coffee,

your neck fighting the urge to push that head,

push it for a tiny kiss,

just for me, just for fun, 

and I remember your smell,

took me a long while to fade those roses,

the terrors of not knowing, or knowing too much,

all flew away with the birds,

flowed away with the stream, a river, 

crude rain over the gray Mountain (singing our song),

you were there, always,

as Nature is to all things, 

until remedy came not from friendship,

but solitude of togetherness,

as a bleak flex of steam cleaning the inpurities,

we cleansed our souls by the mere presence,

that was all that was needed,

no more, no less…,

Exercitatio Anatomica de Motu Cordis et Sanguinis in Animalibus

An Anatomical Exercise on the Motion of the Heart and Blood in Living Beings

or how we thought of it…,

the one and only true carcass of inspiration,

we - the uninitiated,

by the vast knowledge of infinite space,

monsters of time…,

William Harvey thought…,

a thought and nothing else,

just like a wind on a barley field,

he scrubbed the mystical,

the silk thread of light,

the momentary speck of God,

a creature so true,

so true and violently indulgent,

like a sand moving in the desert,

dunes so eloquently dancing,

the innocuous touch of gold,

stream of that someone’s son,

we stretched the form,

and it sang the universal tune,

notes written by some creator…,

lost between time and space,

barely breathing…,

a sleeping giant,

come to wake the world,

and all it desired,

was to meet it’s maker,

a prison of mirrors,

far away land,

the Self and I…,

he thought,

soon the birds and the beasts,

beautiful sense of losing,

amped by the notion of good will…,

towards the unimaginable,

beyond the norm…,

there he could mold and be molded,

we was he and always will be,

purest of snow…,

white is the hand that feeds,

broken heirloom of a broken heir,

there I will build my kingdom…,

of kindness and sorrow lost,

there I will be the forever more…,

Will-o-the-wisps

A good song is its own reward,

as is death, a poem…,

a wild night out,

when the eagles, the owls,

shadows in the mist,

misleading whisps,

they a-leading a traveller,

through the lonely,

the idle ignes fatui,

where are you going?

a sweet solemn,

we the Father, the Mother,

now we a boating,

bloating, boasting,

for you…,

your attention,

fast…, cry,

act now,

for your time is short,

no time true,

a ladle on a swollen…,

bucket of…,

we the Great 

Underminer…,

all the old,

newer too,

soo. (Estonian),

the few…,

becomes the many,

what evil emanation?,

never evil,

it is functio,

a similitude,

Naue Tempera,

to be reassured,

of rescue…,

and he filed,

the fangs of longitude,

Middlemarch,

provincial la Boheme,

a subtle node of indiscretion,

it didn’t mean it…,

of a lake, a river,

pond of Pontius,

a quiet epitath,

whisper of words,

uttered in completion,

never completed…,

so never uttered at all,

this is a song…,

the Opposite

They said life was supposed to be fun

and an easy ride…,

yet to you it isn’t,

violent acts of your imminent Nature,

seeds from the Underbelly of Kraken,

that unconscious part of Society,

Here we Be,

Here I laid,

Here I’ll …,

as the thorns of Rose,

killing the sight with tremors,

She, as a plaque of colors,

humming the tune of your…,

pre-determined exit, (Existence)

to a Heavenly sphere,

a knifes edge,

dull profanity,

something not working,

as quite…,

an horrific-prolific prophylactic,

soon to rise for the occasion,

like that ancient tomb,

from sand and Dune,

to meet the Hollow Men,

the stuffed men,

filled with straw, (Eliot)

Oh how I wish to see you win,

not just…,

but win big,

go home and be born again,

instigate the new Order,

out of the Chaos of your doing,

…, or the Opposite.

Aspidistra Flying

“Sometimes I think we’re all corpses.

Just rotting upright.”

- George Orwell, Keep the Aspidistra Flying

Through the silence of broken things,

a quiet listener…,

his thumping heartbeats,

the flow of bright red blood,

a vein pulsating like a magistral

in the middle of a big city,

there we sat like Buddha,

rusty souls titillating 

with excitement,

Who comes with 

this kind of disdain?…,

filled and filed,

overboard and simple-minded,

a rake with too small an amount of leaves,

too much noise, too much noise,

he was a flower ready to grow,

a drunkard of ease,

through and through,

many a moons they wrestled 

beneath the orthodox lamp,

a violent rush of blood to the head,

other body parts and regions too,

if to be precise…,

they called it love,

or some other earthly beast,

without face or any kind of passport,

a stranger in a strange land,

an empty orchestra,

a pointless poem,

lifeless eyes floating against the window,

searching for a way out…,

I would guess,

but no, oh no, no, no,

they were aliens of plant life,

monsters of infinity,

eternal recorrection (recurrence) of some sorts,

an evil machination,

comes from Niccolo Machiavelli,

I bet you,

How much?…,

then a soldiers kiss landed,

a seldom wanted sound of foom,

mastery in cheese-making,

and of the return home,

relational diagrams show,

fight or flight is a sudden death

of all those adventurers,

souls adamant for recalibration,

through external values

or internal spiritual practices,

darkest of nights,

a walk in a forest filled with witches,

Sorrow found me when I was young,

and to Hell with you,

creepy lover-boys,

soft and steady wrinkles 

turned to gold,

in a cold winter afternoon,

or was it morning,

when you touched me,

pancakes and coffee,

other tasty treats,

and now my infinite Space,

the valleys and streams,

fountains of pure water,

a solemn fisherman on Lake Como,

regulated through years and…,

other curious tastes,

we follow no form,

no needle in a haystack,

or only the bodies of goddesses,

their beauty is unrecognizable,

Antiquity Mild…,

that’s how I’d name them,

on this beautiful day.

Unsolemn

Soon it will lose its very touch,

a silently flowing stream of consciousness,

and of love and of life and of happiness,

all suffering and other self-promoting assholes,

the cult of human-reality…,

finally done for,

this is the creed of the little people,

lizards walk on sand…,

hot and steamy memories,

boys naked near the beach,

girls quietly watching, exhuming,

something dreamy creating a visible cloud,

wet and moist, slimy thrust of pubic bone,

home alone, home together…,

sun was its own worst enemy,

too hot to hug, too far to reach,

past of this cosmic melody…,

relativity unsolemn and a waking,

a waking…, a waking…,

up too slow,

then down again,

branches of a fig tree, fruit so sexy,

a tasty and succulent oral s*x,

natures hegemony over orgasms,

Creation in its vilest…,

we created what others feared,

it was a field day, okra, wheat, corn

on a strangers cob,

lubed tenderness,

and of all the unsolicited advice,

we received none…,

as young age tends to act on,

tends to use crayons on asphalt,

melting toffee on bellies,

strawberries and chocolate,

hot butter, yellow as the bus,

burning the lobsters red,

while the growing gets rough,

when the going gets tough,

through the vine,

and of cotton and blues,

and the skies left for me and you.

Ambrosia dumosa

Who, in their right mind…,

would follow the Hummingbird,

a fast swift of Heaven,

a lovers handshake,

and then sing…,

songs of Autumn and Life,

all the new Endings,

new Beginnings,

thrust through the Meadow,

newlyweds laughing…,

soon it will…,

be vanquished,

be everlasting,

the presence of - 

a Cosmic Power,

a red day…,

a Dawn of Merrow,

protecting the alone

and Lost…,

who, in their right mind

would shake and stir,

the shape of water,

the falling leaf,

its trajectory,

who would disrupt,

the oncesoeverlasting

Beauty of a woman,

tinnitus saying more-

thanitsfairshare,

and the lost got loud,

Journeys are seldom the same,

a fine print on a skin…,

whiter than snow,

a muddy pool…,

of indiscretion,

few of us sounded so,

Wise and Merry,

bearded getting-

toletyouknow,

and then tolerate it,

sleep with it…,

taste it,

through the Burrobush,

so slick, so tender,

it dances in the wild

and desert Wind,

lonelyastheycome,

and we followed them,

Moses in the dark,

fire-brushed face…,

tumultuous roar,

near the cave

where you slept

and all your animals,

who in their right mind…,

would disturb a well-

ofgrandandglorious,

ideas…,

and so it goes,

the Summer of (f)lies,

the Winter of truth,

a great being-

finallywholeagain.

Multo magis

There is something out there,

a wind of the external,

smooth feeling, le corps,

then it stopped…,

amped up again and again,

and again,

till the morning dropped

its heavy load of rain,

petrichor stinging the nostrils,

touching the part of my brain

where I put you,

the Memory,

consciously undetected,

by the Wild and Misleading,

your Lovecraftian horror,

my cosmic friend,

soul of my soul,

being of my being,

a Lovers day…,

well of subdue,

then nothing else,

a Space - trivial,

without any meaning,

child learning to write,

to read lips,

to touch, to kiss them,

and finally acknowledge,

so much more,

that’s who we Be.

Luscinia

Sinu kannatuste allikas…,

kodu mis alliumiteta

*

The source of your suffering,

home without alliums,

the life you’ve been living,

a knifes edge…,

dull blade of perfinity,

a quiet killer of dreams,

dreams within dreams,

and the sound you made,

near an old farm-house,

beasts inside singing,

to a heavenly quartet,

little angels knitting a vest,

of all the elements of the universe,

the World and all its small issues,

made bigger by the god-head,

Mind that doesn’t matter

and a Matter that doesn’t mind,

*

“He who makes a Beast of himself,

gets rid of the pain of being a man”

dear Samuel Johnson knows…,

what does the seagull know,

what does the Sea?

a picturesque landscape,

inspiring young poets, painters

and writers…,

oooh, them vile and vilified,

Rapture in the moonlight,

a gods hand, 

like a misty fauno,

wiping over all that was,

that has to Be,

and you - my darling,

like a Nightingale…,

a Pharmacist,

of the Old World,

my Luscinia,

so that you would know…,

Love and all its Friends,

a rebel boat on a lake,

a Winter taking hold,

a forest too cold,

Aristophanes writing

sad and meaningless verses,

plays from the Underworld,

before Birds and Callimachus,

before the rape of inspiration,

a soothing touch of Pegasus,

that’s how I felt…,

meeting you,

that morning…,

near the Hawthorne Gate,

a Garden of Mischievous Deeds,

blooming orchids

and a well, the Dipper,

small and meaningful things,

a kiss, a flower, 

you in your dress,

white as lily,

“Toto, I’ve a feeling

we’re not in Kansas anymore”,

said my head, my heart,

a long and lingering…,

Good day to you sir,

Goodbye,

*

and all that is good…,

in this world,

when you walked,

and talked,

wild, wild West,

the Umbra of your knowing,

darkest of nights,

before your Light,

grace of a thousand,

Here I stand,

stolen the Crown of Visceral,

hair to high noon,

ready for you, the Amphitheater,

and my soul to be पूरा

poora as the Indians call it,

täielik for Estonians,

complete, finished, thorough,

integrated, Absolute,

unblemished is the way

that I walk…,

road to the Unknown,

a sense of gentle meaning,

in meaning nothing at all,

and all in Nothing,

there are knights…,

in the afternoon,

saying: Now I’m ready,

I’m ready now.

- Ooh how green we are.

Canvas Of Love

It crawled from under a big rock,

mouth filled with worms

and bugs and other elements,

it stayed its hand before the anger struck,

no parent could have ever done that,

it said with great care that it loved,

that pain was succumbed to the virtuous,

that Heaven was in a grain of sand,

a Wildflower near the wall of our house,

a pesky snake of androgynous development,

soon to be marred…,

as does all that is different in this world,

it is a cruel state of affairs…,

“These violent delights have violent ends.”

Shakespeare said in Romeo and Juliet,

what a play…,

these passions read unmistakingly,

some even died on a cross,

for who these ties have tied,

those colors glimmer in the blue velvet,

of a sky…,

your carpet is better than mine,

it’s attached to a wall,

so misty and windy and cold,

the night is,

soon to be marred…,

then fixed or healed or resurrected,

again and again and again,

the ghost of our past,

endless bickering,

a stick with meat,

just a stupid way to stay smart,

never smart enough,

only ever waning in comparison,

consciously resting…,

peace of mind and heart 

and letting go…,

and you my fine Oak,

with dying branches and leaves,

ready to sleep…,

then wake again.

The Sun of Perpetual Cosmos

“ I would traverse not once more, but often the hell of my inner being. One day I would be a better hand at the game. One day I would learn how to laugh. Pablo was waiting for me, and Mozart too.”

Hermann Hesse, Steppenwolf

Through and through…,

as a flicker in the woods,

a Nature - cruel yet true,

their laughter…, 

was a finicky remembrance,

of all the stillness,

of all the silliness,

lost in the void of Being,

cold and harsh…,

not harsh but something more,

indulgent in its flow,

energy - what keeps it together,

a nuanced way of Living,

here it stayed…,

unlovable and loved,

Loneliness like a rite,

a pacifists romance with murder,

a killer of some ancient flower,

tuned into the very fabric of existence,

no city or noise or complaint

could ever wax and wane,

Here it just is,

*

what glorious Light…,

its emanating, radiate,

a solemn vow…, WOW,

and then…, poof,

drowned in its search,

a beast, a Nation,

a People…,

Angelic sort,

creeping behind windows,

our souls,

floating on all the memories,

what’s left of them,

floating over wood,

the stone, stove (hot and cold),

Lovers hearts…,

beating as one,

Done,

like a river,

beaten to submission,

by the dams and pressure,

by time and Timelessness,

metal on metal on metal,

against metal,

future crying in its birth,

people Mad as herring,

salty taste of volcanic rock,

oozing the lava of compassion,

none left for me,

I left none for me,

*

but Heaven is beneath our feet,

not the way we want things to be,

they ought to be, should be,

but how they really are…,

that is poverty of Death,

a smile of god-child,

eggless in its growth,

spherical essence of Now,

un-Now…,

it moves with the current,

trust and river and silence,

few crabs are nesting…,

fishermen running while standing,

the Sun of perpetual Cosmos,

giving no judgment,

releasing pure energy,

to the good, the bad,

the very worst…,

here she rests,

me as well, the world,

ready and able.

*

τοῦ πατρὸς χειρός

See teine maailm…,

kuhu au kuulub,

Daalia…,

silma võrkkestal,

päiksepoolse aia,

kaua kumav koidik,

rammestunud lapsed,

tuleviku hallaoht,

mu lapsed…,

piduse päeva alge,

mu lapsed…,

kõige valgem naine,

kas trubaduuri kuulsid,

…, süda mis kuulub sulle,

nad liblikaina…,

džungli humas,

ingleid loendand…,

on kokku,

kui mustmiljon lustakalt,

on järve seisvail vetel,

sääskedena libisenud luiske,

neil puudu ülehõlmauiske,

mul silmas sinu…,

pilgu hõisked,

ja tuleviku lapsed,

rammestunult valla,

ja nende isa käsi…,

(mina), muudkui kalla,

et ei ealeski…,

ei väsi,

see kallis…,

isakäsi.

Aperture

By the one who sits near the throne,

never on it…,

like a poached egg,

floating in the river bed,

silently soothing,

tiny and wild beasts run by,

dragonflies hovering,

silently crawling bugs and slugs

and other curious things,

its abdomen is out the water,

like a raft…,

bellybutton looking for sun,

the freakiest of apertures,

what fascinating meaning,

no meaning at all,

here it just is…,

he, she, them,

a sound of silence,

forever more,

until the swans come home,

the roosters, nagging geese,

all birds of some ancient sky,

some lonely farm,

pastures of green,

foam of seedlings,

pine cones and needles,

slouching in the wind,

through the cracks of pavement,

that used to be hot,

in a forgotten Summer,

she lost it (in Asylum),

of seasonal mourning,

let’s go, let’s go…,

to and fro,

that is the pendulum of Being,

a quiet whisper,

a dream within a dream…,

within a dream,

of a throne room,

filled with pure star light,

crystals of space…,

a greenery, a scene,

here they wrestled,

without meaning,

to be forgetful,

to Be, to Be, to Be.

Autumns Empire

Soon it will spread…,

dizzy daydreams, 

lightheaded walks in the forest,

leaves rustling beneath the ground,

wind like pool of unfinished thoughts,

that is the way…, 

and of all the numerous fiends,

this one was visible to the uninitiated,

the muds and the filths and the lost ones,

thought to be Lost…,

never found,

pigs in blanket, 

holding hot mugs of cocoa,

steam like a ghostly artform,

wiggling near the face,

those are the voices of a memory,

a cry in the dark, a laughter,

the whole Empire of Autumn,

destructive force of Nature,

cruel yet kind Beauty,

undissolved,

a flow of steadiness,

lonely only to the ones afraid,

don’t be afraid…,

soon it will eat your verdigris,

your hubris and hue,

your sweat and swords,

your unease and misty battles,

foreign relations…,

thenotknowings of a fizzy mind,

soon her empty Sun,

will dry out the last clothes…,

washed and fragrant,

unimaginable strength of season,

she smiled a smile,

knowing,

that her time has come,

and you will…,

pause…, rewind,

go forth, far North.

Pensieve

What values the most of you?…,

seemingly innocent and trustworthy,

a momentary speck…,

in the midst of things,

we shall hallow thy name,

more than name…,

we shall hallow the man itself,

rugged and free,

messed three wild boars

and a bear in his lifetime,

sneaky snakes, few monsters

and all the creatures unseen,

some of which became his friends,

gods of the Underworld,

Tartarus and Elysium be their names,

Achilles, son of Peleus, Virgil,

T. S. Eliot, Lincoln and few others,

many earthly Spirits…,

pixies, some mountain-trolls,

heavy and loud Sirens,

Nyphs from the depth of the sea,

he knew them all,

some fires were unextinguishable,

he was one of them,

he who, like an old Oak,

wise and strong, 

moved in the wind,

storm-kissed, children hugged,

under it, lovers got engaged,

some flowers were growing,

you can hear them…,

listen to those sultry sounds,

like passionate lovers,

earth creaking like the bed,

where they made you,

he was made in a corridor,

like a flicker of candle,

icy carpet running down the windows,

September is the new beginning,

then it will end, The End…,

mist and pines,

smell of sea and all it offers,

she stands near the shore,

feet pushed in the Autumn sand,

longing to be touched,

can’t wait,

soon it will come,

lightning without sound,

silence without the whirlpool

of living…,

fingers on your skin,

hairs like soft burn on mine,

there it will Be,

a lot like Future and

all its friends,

a lot like you and me,

and a nice bowl of

Wouldyoubemy…, soup.

To Gibeon

Those evil little eyes…,

watching me endlessly,

as a dark shadowy figure,

of stone and haram command,

she too was wasted on this land,

Earth is too lost…, too loud,

sneer tongue in strangers cheeks,

eating all the news and 

all the newspapers…,

spewing out words of concrete,

they call it talking,

nothing like a good old tablas

mexicanas…,

to ease the pain 

of being a man,

she shivered…,

from tiny white feet,

to that shiny spot on her head,

filled with long and wavy hair,

black and misty…,

she was a Salamander,

fiery chasm in her soul,

feeding of other strange creatures,

energies of nasty philistines,

Saturn devouring his son,

like Novalis and his Love,

died too soon…,

like a muddy mirror…,

a face in it getting lost

when watched too closely,

I was the space of that,

allowance of that,

knowing…,

a fickle worm…,

wiggling its way

to the hearts and minds,

nations like apples, 

gone bad,

we all lost interest,

Rapture as a song from there,

where?…, 

just there…,

now here,

and a callous, tense,

nerve-wrecking,

unmistakingly violent

Love was left…,

to fill the Void,

eodem tempore,

above Gibeon the sun

stopped its celestial travels,

a white hand commanded it,

Will like a hard truth,

visible only to those

willing to see,

it is a heavy toll,

to be light as God,

he said,

we nodded.

Back to the Freyr

To the ones…, 

who lost the Void, 

monsters of the Nether-realm,

Angels of Oblivion,

and you - the soothing starlight,

fires and branches and warmth,

yesterdays delight…,

how did I get so lucky?…,

then back to the Freyr,

its forever Morning tree,

no good, no bad,

just you and me,

free…,

what magnifique created this,

unimaginable storm…,

its fickle eye,

blinking through rain and shadows,

our shadows you say,

then back to the Freyr,

and the glistening grass,

gentle and rough at the same time,

my teeth and fingers and feet,

all are made to Be,

its Nothingness in its true form,

flaccid breasts of a newborn adult,

there you sat…, reading

Wurthering Heights,

I put my hand on your thigh,

it flinches, body of a goddess,

no earthly bounds holding it in place,

she was a Wild…, cat,

then jumped on my lap,

and started purring,

those were the games,

of Heavenly Convictions,

eyes like pine nuts,

your spanish cousin says: 

piñón,

and we walked and we talked,

the animals and other beasts…,

firmly nestled under the glorious sun,

sentence more mired,

you on the other hand,

face from a land so far away,

it seemed like a dream,

how did I get here?…,

I remembered those tumultous days,

hunger and thirst and sadness,

Melancholy Hills,

grey veils and getting stuck,

in all the wrong peoples webs,

but here I Be,

moments like dice,

throwing numbers,

under the blinking sky,

and you more beautiful,

than the Light of that thing,

that distant Source,

now back to the Freyr,

and that forever Morning tree,

the tea is ready…,

would you like some biscuits too?

Madeleine de Proust

I love the city…,

how it demolishes all adulterated,

embedded into the bedrock of knowing,

tying the words and the worst kind,

he who walks with the wrong kind,

might find himself in the best of company,

they said…,

there we frolicked near the whorehouses,

the circuses, Le Freaks…,

cicadas of an unknown hour,

trembling beneath our feet,

drums of the Underworld…,

calling us home,

there near the Throne and Crown,

syllables too thick,

bridges flowing over rivers,

brown like a god…,

Nature was its name,

parks and trees and roads and bushes

were my friends…,

and unfinished love poems,

written for some minx,

who didn’t care for one bit,

same goes for its brain,

there in the silence of beautiful things,

my creatures they woke,

Light flowed in…,

like saying: it’s okay,

even if it wasn’t,

and my Beauty, it was demolished,

not by words…,

or crazy Lovers,

but beauty itself,

greater than…,

Madeleine de Proust,

it was,

and I knew one thing…,

that the city is for the unadultarated,

the essence of living, the Life,

of Life itself, 

for the pure hearted,

the Dreamers,

naked near the Fountains of Youth,

Black Hats and Alley Cats,

race car drivers and masochists,

feminists and politicians,

plummers and Spiritualists,

superultrasexy statues of women,

figures in the moonlight,

like a tram in Moscow killing Berlioz,

Wolands of this world,

always predicting…,

Soonnitwillcome…, said faster,

than lightning in its shoes,

I love the city as a Master,

like a writing on a parchment,

it streches its hairy and black,

and vulgar words over Nature,

gods of Chaos and Order,

nogodsofmine,

we are only seeing,

what is, was and will be created,

seldom lightly,

but that is the Way,

come away from the Dark…,

and into the Light,

soft drinks by the chimney,

Mexican food and songs from Asia,

someone is walking his dog,

poop bags in one hand,

a child in other,

it notices me noticing it…,

by the look,

we realize both,

that the theater is in motion,

and we are the Actors…,

magiciansofperpetuummobile

About the Fifth

Those nightmares of Heaven,

bodies clashing like meteors,

tortured by the looks of…,

and then we were swept,

under the rug of conformity,

to never see, be or touch again,

like a Son who never returns,

wiggling words of comfort…,

to someone like you…,

Who?…, said the owl -

its wings (the Universe of knowing),

and we sang…,

like an italian troubadour,

when you (unclothed) released…,

your mountains of pure white stone,

halting all words, all thought,

Once more unto the breach,

said you - the Queen of Hearts,

like a fly on a painted wall,

then ready to silently fall,

as Autumn leaves…,

the front porch,

like wasted moments,

then excitedly hurrying…,

to be silent again.

And the Day

You are the morning sun…,

the elegance of a wet floor,

while mirroring the nature outside -

its blossoming trees…,

clouds like soft stairs of a 

foreign God…,

You are the coffee breath,

beneath the Hollow Moon,

steamy hand waving across the Sea…,

across the Land,

its fingers crossed for a 

more grounded touch…,

while we search for the hidden meaning,

in our trousers and bra,

You are seldom this quiet,

lip shivering - the upper one,

as saying: with this ‘becoming one’

the onus is on you…,

to Be more,

You are the Souls steer command,

the sandy dune in a 

vast desert of Loneliness…,

as I walk through the walley of 

Shadow and Death,

You quote…,

then proceed to be invisible,

as a ghost of a thousand yards,

sickly white…,

buried beneath the Willow tree,

Sicamore as a brother,

You are the words of a wise man,

losing all his marbles…,

in a card game with Fear,

a Lions roar, a frogs feet,

mischief above judgement…,

and the Day…,

soon my friend,

it will come and call you,

through the veil…,

of Known and Unknown,

there…, 

where we lie,

as the sun goes down,

beyond the horizon,

clouds like soft stairs of a

foreign God.

Sina ainult õitsemas

Võrratu luksus on vaadata seda maailma,

säramas justkui ainult sinule,

kuidas maanteel mühisevad veoautod,

metsad kohisemas vaikuses,

tuul kui vana vedur kohe depoosse jõudmas,

filosoofia kõrgustikud siin ja seal -

ainult siin ja ainult seal,

aga sina - mu hing kui ‘kadunu’,

tule ja tormi viisist, 

laul mis mõeldud hävitama, Dante oleks uhke,

saanud loovuse esimeseks tasandiks,

nüüd sõlmitakse veidraid sõlmi,

lepingud mis lepeteta, kõle tuisk ja mitu vitsa,

ehitame maja, jah, ehitame maja,

nad ütlesid kui ühest suust,

kadunute kavalkaad, see teine tulemine,

aga sinust saanud taimekene laugel maal,

vihma kallab tasa, tasa, sina ainult õitsemas.

Panoptes (Πανόπτης)

Mida sa näed?…,

kui võlutuina näida,

tume maa helde taeva all,

hale kuu Jumala oksal,

kantud rüütel - neli voorust,

viies kingiks sinu näol,

mida sa näed?…,

mu kallim saladus,

kui ohu tunne, verivärskus,

värske veri piimapakul,

udu sombambuulist…,

kõigest kõike teada,

sa oled minu vari,

valge kõrgus kagu higis,

tuul, tuul, tuul mis alla toonud,

sa ulmaliste riigi taeva-and,

ma kasakate saunas,

sa vintske viha lepalaks,

pliks ja plaks,

kõik olen toonud ülemaks,

mida sa näed?…, 

(ta ütleb neiuhäälselt),

ma kannan Atlast…,

ta kanna Maad, 

ma olen ihu sinu viljast,

vili selle Emast, kes laulab,

tuule, vihma, tule laule…,

maad ta laulab ka,

siis tuleb rehaga,

kui suure risti kannatus,

vangistuja appihüüd,

nüüd armastust neab,

keelatud ja muidumaias,

lapsed põllul: kes aias?…, 

kes aias?…,

mida sa näed?…,

sina kes ülimale Isandaks,

kes nagu tuletooja Prometheus,

enne häda silmamas kullipoegi,

nüüd inime on mannetute sohu,

kohutav kui näotu, 

ideede hale-taltsas pale,

kõik hirmu neelab koltumale,

siis annab lapse, isa, venna,

naise annab ka…,

annab vale ja võõra raha eest,

kuldse vere kuldne kuma,

Fausti needus tulitamas,

mikro-makrokosmosel,

kurva kuju pitsatina.

Mida sa näed?…,

kui võlutuina näida,

tume maa helde taeva all,

hale kuu Jumala oksal,

kantud rüütel - neli voorust,

viies kingiks sinu näol.

Taas Acheronil õisi

Noorkuu keha 

valge piim,

tilkunud - 

meie oleme 

kadunud ja

lärmakad,

kõhedad kujud 

loksumas merel,

tilpnemas seal

jumalate ketil,

viril ja Vergiliuseta,

Dantel suured silmad -

seal Acheroni äärel,

enne ringe,

*

pidutsedes põikleme,

kadunute viimsepäeva…, 

pidu, puhkus igavene,

naerul kotkad 

taevapiiril,

kusagil kus 

mett kallab 

kui kulda,

kusagil kus 

sind sai 

maetud mulda,

mu naerusui,

*

neid tiibu 

kärbib liigne arm,

ühis see ja 

ühis too,

nüüd leelotame 

hiiglasteta,

tarva trollid 

Suurest Soost,

õdak paljunäoline,

esiemade viimne viis,

isade viha, tuli takus,

käsi rakkus,

*

minu tuli 

oli roheline,

sametine süda,

peoleo laulust,

üksindusest,

Nautilusest,

*

kogusin armastust,

kogusin…,

kui laualt puru,

peopesasse,

enne kui saabusiva,

tähtis külaline,

*

tal olid sinu silmad,

ja sinu suu,

sinu ninagi,

nops nagu päevakoer,

roomamas…,

mu ilu tundel,

Estetus Maximus,

*

siis võitsime 

kurja päeva,

vallutasime -

puudutuste,

vaenu ja puuduse,

*

selle miski…, 

hinge salariigist,

kus Dante, Vergiliuski,

mu sõber Achilleus,

teisedki - kauge…,

Acheroni ääres,

kaldal õitsmas

valgeid õisi,

kui meie oleme, 

kadunud ja

lärmakad,

kui noorkuu keha

valge piim

on tilkunud,

seal enne ringe,

*

kus Acheroni kaldal,

valgeid õisi…,

ma näen 

ja nuusutan.

Sina oled oma ema igavene kannatus

- inani ventre või kuidas lapsest sai mängukann,

ja suuremaid asju sai seletada vabalt ja vaenuta,

Sina oled oma ema igavene kannatus,

kui kannatlikult vaatab ta sinu juuste langemist,

õlad nagu vitsad hunnikus metsas,

nägu nagu päikesepaiste,

sina oled saadanlikku irvitaja,

kelle mudel on aeternus,

oravad tamme võras, 

puukoristajad tegemas söömistantsu,

see vana itaallalik kombetalitus,

Jeesuse viimane söömaaeg - püha ja õhtul,

nagu varsad hommikusel aasal,

sina oled oma ema igavene kannatus,

kastemärjad varbad südasuvel,

sõnulseletamatu ja pidulik tunne,

kui langesiva inimese unne,

need lilled kõik kingitakse sulle,

kalmistute kange rõõm - valge ja unelm,

nagu tugitalade otsad ulatumas katustelt välja,

värvitud valgeks rootsi punasele,

sina oled oma ema igavene kannatus,

karkass ilma aluseta,

kodu ilma südameta,

aeg su vahva valvureina,

pidulik nagu kutsekooli lõpetanu,

ootamas oma ema tunnismärki - tulemata,

seal me istusiva ümber lõõma,

lõke nagu salaohtu,

sina olid oma ema igavene kannatus,

kui nõidusime vaskusse närima linikusse augu,

kui vaklu, kärbseid, suggetisi,

kui kauge karma valus vits,

nagu sünnipäeval see esimene pits,

tühja kõhu peale,

sest kuidas muidu?!.,

lubi lõhnas spetsiifiliselt,

langevate lehtede sügisene saladus,

sedasi sa olid oma ema igavene kannatus,

kui isa polnud kodus,

tema oli Jumal taevas - see särav Zeusi luik,

lapergune ühtesaamishetk,

vibratsiooniline ülekanne - surematu loomus,

siis võeti sinust amatus mea vita,

tuli takus nagu öeldakse,

või mis saanud puder,

tamp mis liiga õhku,

oder mis valmis pudend,

naer mis pugend kõhtu,

kui isa polnud kodus,

kui isa polnud kodus,

sina olid oma ema igavene kannatus,

õhtu mil kustusime tuled,

vaik kui sära Leedu metsadest,

sinu kleit oli valitud uhke teadmisega,

teadvustamata et isa polnud kodus,

nagu valguse viimane loit,

sulnis petrichor oma sünesteetilisel asemel,

sinu kõrgeaulise tasemel,

siis kui isa polnud kodus,

teadsid lapsed sadat asja salaja,

kuidas roomab tõuk mööda hernevart,

kui kräunub pime kass pööningul,

kui tajub pääsukesi lendamas sihvat-sähvat,

kuidas kasvavad pelargoonid,

nagu õhtu mil tuled,

kõik väravad on valla sel tuhandejaüheöömajal,

nagu sadat vakka tangusoola,

sada aastat üksindust, 

kui isa polnud kodus ja…,

sina olid oma ema igavene kannatus,

meie võit oli vabadus mis suretanud ära,

selle kes võtnu elu ja surma ja miski veel,

tulge tagasi kõik te inimese lapsed,

sest siin on tema kes oli oma ema igavene kannatus.

Antumbra

Meie metsikute teine müür,

valged õied maakodus,

lahvatava tundmuse mesimagus helk,

kalleid materjale,

siis sina kandsid punast,

naeratasid pärlmutter hambaid,

varjamata reostatud hinge,

enne pärispattu roosiaias,

roheline baldahhiin, samet,

ma mõtlesin:

"ilu" – ladina keeles,

ja keerasin teise külje,

*

metsikute lõvide jalad,

seismas kohvilaua all,

mõrkja hommiku aroomid,

kelneril kõik kombed selged,

mind saatis naine,

*

vaegusi loeti salaja,

neil olid isade ja emade,

isaisade ja emaemade..., 

nimed,

*

mulle öeldi kõrva sisse,

sõnad madujate niitidena,

liibumas mööda möödaniku vaiku,

mööda möödaniku vaiku,

nagu öö mis liiga pikk,

*

siis sellest sai meie suvi,

päikese kuldne mõõk, kilpki,

seal võõra valguse all,

taevalina, sinisest sinisem,

Antumbra,

*

meie hinged olid väljadele,

lumistele kõrbetele,

kaugetele orgudele,

näritud puudele,

üksikutele okastele,

libedatele kividele,

seal jões, 

kust kala ei tohtinud püüda,

*

siis me armatsesime,

nagu mustad puudlid,

kõrbenud ja varakad,

kuldsed mündid,

kõlisemas taskus,

*

enne taevaminemispüha,

ohh seda caelo't,

nüüd annan endast kõik,

annan iseendale.

Aniene

Sinust saab minu võidu trubaduur,

nagu iidne Oidipus,

kes tappis oma isa 

ja abiellus oma emaga,

kõik nad teevad seda,

ühel või teisel moel,

leiavad vanemate puudujäägi,

rahulolematus tugev tunne,

leiavad kallimatest,

*

teemantina õhtud Aniene ääres,

kuumava Rooma algasend, võluv,

nüüd algab tuliste pühade vaikne lõpp,

püssipärad pardinokast, piilu-piilu,

ma löönud mitu kiilu - hinge sulle,

hinge sulle,

*

selle valguse salapära, püütuna purki,

ta oli noor, ta oli kaunis,

kaunim kui muidu,

vihatud tema ilu pärast,

teadmised tulla hiljem,

Aniene kaldal, 

*

peale…,

teise poole võitu.

Ἐλευθερία

Su loomad on targad,

targad on su loomad,

kui mansetinööbid pimeduses,

silmade jumalik alge,

nii valge, nii valge…,

nagu kuu,

*

me paistsime võõrastele,

nagu tuli ja tikk ja lööja,

sitikad, mardikad…,

ja miski veel,

Zarathustra kaalus oma olukorda,

vesi lainetas mõnusalt,

*

aga luule pidi tulema (sest tulemata ei saa jätta),

vaikuses (sest mõnusam),

nad süü olid seadnud nii,

et vasikale vestibüül -

ülejäänust peeti lugu,

*

enamus ei mõista olukorda,

selle rahulikku tõsisust,

veetlevaid silmi, loojangut,

kaugel lookleva tänava,

veidrat valu…,

seda me ei talu,

*

võetuna asjade otsusest…,

peita oma tuline valu,

kaalus tema, raskenäolisena,

et peab vist ilusaks hingeks hakkama,

tuline valu kinnitas veelgi,

et aeg oli siinmaal, tujurõngad,

*

Aldousele andis ta mitut nahka,

keeras mutrid poldid, 

ja oligi ἐλευθερία. 

δαιμόνιον

On käed ja jalad,

torso üle kantud…, tähendusega,

mis siin on õigustatud, vaesed

kodudeta rüütlid, ἀνίκητος 

καὶ ἀκηδὴς,…

“miski minus suri sel päeval,”

“miski sinus sündis…,”

kuidas võikski paremat tahta,

kuri kurbus tahumatu,

nagu vana koer, pool -

kurt ja pool -

pime,

“ta tegi selle ära…,”

“ja vaata vaid - ime,”

*

see oli pudulojuste kants,

rumalate kantslist,

nad kasutanud olid…, omni ära,

paberitel, pärgamentidel -

kullane kui kuu, uhhuu,

uhhuu, siis tuli ‘lapse leivategu’,

nagu lahja piim,

haputaigen üle kerkind,

suvisene ekstravert,

kõik lehed pilla-palla,

jumal heitnud täringut,

maailm nüüd maailma sees,

see oli üksildane mees,

nagu karbita tigu, exfoliate,

kantuna tühjusest ja lootusest,

janune mitmemehekõrbes, 

siingi Ozymandias…, pime,

on kirjutanud riimi:

“Näe vaata - ime!”,

*

On loendet ingleid…, 

üksipulka,

neil oli rand, mõnu,

teise vereliini tusatunne,

kusagil kaugel,

verivärske ema…,

imikut on suigutamas unne,

kuidas kadunute seas,

juba selles eas, doulata

ei võitu nopi,

nad olid pärijate liiki,

emalehmalellepoja riiki,

jumaliku vaimu poliitika

on kauge näivus,

kõrb tahumatutele,

taltunud tuulispask,

ainus häda lapsevankris,

et miskit mäda,

*

nüüd siis kimääri lõuad,

unustuse hõlm - kime,

siingi lausu riim: 

“Näe vaata - ime!”,

*

ja kui ma siis jälle tulen,

torukübar koju jäänd,

kepp kui vasika keel,

unustuste maitsvaim neste,

su imeline tagataustafiguur,

naine jumalikku sorti,

ma pillan miljonisse horti,

ja hüüan: 

“Vaata - ime!”

“Ma polegi pime!”

ὀστέον

Kalda uhund pärle,

kagus kauge poisiiga,

Jaapani aed, ajatu masin -

see elamise asi, serenus,

*

nende veetluse pihiisa,

pihil piirid igat sorti,

mugulkartul, võõrad näsud,

võõras nende nahavärvgi,

*

kauge valge torn,

nii võluv figuur, meenutamas ex/e,

nad tulevad…,

kui magusvahukuu,

*

mina olen lubamise luu.

Igavese elu andja

mu vihkamiste salapära,

kui kaunis võhumõõga väli,

näe siingi õitsvat ristikheina,

kus käsi silitanud käsi,

*

keegi teine päiksepoolses toas,

lausund kaunilt:

"ära väsi",

"ära väsi"

*

nad oodanud on tuletoojaid,

akolüütne võõras sugu,

kelle päralt teise ilma,

teise ilma teine lugu,

*

nagu ahvileivapuu,

või roos

või rebane,

või kroon ilma keerubita,

*

mu hing on väike prints,

ta laulab sinisest taevast

kannab maad Atlaslikult,

visalt, varmalt,

*

ta ainult õhku endas,

endas ära kannab,

sinna kuhu vaatab ülim,

täiusliku naha kandja,

*

igavese elu andja.

Mein flora

*

kagutuule

… nägu

*

peeti pidu?…,

kuidas muidu?!,

üleaedse lilleaias

*

kooriti paljaks

valguse vaikne voog

*

tubli tükk

  …hinge neatu

armastus

*

kaduva loetu 

viimne riim

*

ärkab elule

mein flora

Mise-en-scène

*

Euroopa värvid

paeluvad

*

kui luksusele

jalgu seatud

*

neitsiaeg viimaks

kodus

*

mõhad

kuusirbi all

*

pudulojus

viinapoe kõrval

*

unenäoline

misanstseen

*

päike

mis seniidis

*

kulminatsiooni lõpp

ajatu

*

ma panin

teleka kinni

*

ta

naeratas

*

füsiognoomia 

veatu

*

siiski siin 

kutsumine korrale

*

Jaapani aed

aurav tee

*

lõputusse vaob

sinine 

Rabbit

you are

a gorgeous 

little shadow

a rabbit

of sorts

white 

and it is known

like latin

numero uno

Metsa sulane

*

pihlakate tõsidus

varajane tõus

*

näe selgub

pilkane paiste

*

samm sammu

haavakase muljumine

*

nad tulid

terveks tegema

*

künnivaod/sääred

kummikutes sääsed

*

luges õhtupalvet

kaagutav hani

*

metsa sulane

tõsiduse pilk

*

kirvega toob halu

naitund soodesse

*

kitsikuses hingi

nad kaitsevad

*

väärt

oled kaunis

*

ütle taevatähti

toovale onule

*

mis on sinu nimi

vastab lauluga

Giver

soon the gold

it drips

your lips

as sunrise

mockingbird

it sings the tune

who else?…,

when the night

it falls

your dress

a morning breeze

“Hello” 

all the sailors

boats that sink

and the mist

a woman-siren

causality of the senses

here she whispers

and you of all

the love

the life

giver

Mors amoris

tumedusele,

sinu nimi,

nagu talv,

mis köidab,

hõõruv-valge,

tõde,

pead andnud,

jumal teab,

mina olen…,

peata,

vana öö,

sa tuled,

käed taskus,

ei-tea-kes,

ilus muusika,

minu kõrvu,

nagu sina,

kunagi ei köida.

- mors amoris

Kolossós

sõlmed,

lahtised,

kuidas vajus lumi?…,

*

minu kevad on,

püüdlusteta,

asjade vägi,

*

müstiline,

nagaani pära,

kinžall,

*

sinule nägu,

guvernantlik jantimine,

õdususes,

*

taagalik vabadus,

sind jumaldada…,

sõnnikus kasvav oder,

*

maal on tundmusteta,

naitunuina videvikku,

igavik vaatab pealt,

*

keelud-käsud,

minuscule ootus,

et jõuad koju,

*

minevik,

kui taaga-õun,

hoovis kasvav.

Asjade maitsed

Nagu öö mis kipitab,

igatsus mis räsi,

söed ahjus, pott tulel,

kõrge akna kauge vaade,

mehed katrulipõllul,

seniilne tuul räuskab,

aiamaal on pudel,

see mattund liiva alla,

meie laulu alla,

kuidas tõstnud kivi,

kivi peale, 

narmendav linik, hiiud,

võpsikutes rahmeldavad rästad,

ma olen armunu,

puhta looduse laps,

kuidas kõnnib maa,

kuidas roheline kõlgub värvina,

sinine, siis punane taas,

ma ‘kaotatud aega otsimas’,

leidsin selle siin sinuga,

kes sa oled mahagoni õelus,

kuldlõige liivasel pepul,

mu keel mis silitand,

sa oled võõrapärane jumal,

kõigi salapärade kaunim sosin,

ma udu sinu laevaninal,

naised kui kuljustena,

kõlkumas mu mungarüül,

olen päikese süü: et

miks ta paistma peab,

et surm ei oleks ainus vääring,

häiriv unenägu kagust,

kirsade mudane muljumine,

õhtu mil näivus saand aasta,

sinu silmade teritav pilk,

ma olen vaga, vaga ja päri,

marineeritud silk,

soolane kui kurivaim,

ma olen su ‘kuri vaim’,

vaata ette, näe sealgi,

kutsikas lõhub aeda, 

armastusega mis ei kuule,

võõras ja löödu, ahistatud,

selle sama kuu poolt,

kes kinkind on end,

mu valgus on salajane,

see pole sulle,

sina polaarne sala-tõbi,

mu mustad kitsed,

nende sarved lõikund pimedusi,

öö kui kristall, punane kleit,

kui libiseb maha, ma panen…,

oma relvad, raha, siis

võime teineteist…,

veel viimast korda näha.

mēchanē

- shu aam tehke

*

ja nüüd

me alustagem

*

ta tuli

koolist

*

väsinu burka

udus figuur

*

siiski

peame nentima

mina

*

mu vaimud

antikangelane

kodutus

*

kuhu

küll kõik

linnad jäid

*

linnud

sinu akendel

nagu öö

*

mis 

lubas tulla

ja tulla

*

Abdullah

Laulvad liivad

*

kodu,

selmet,

nägu,

*

esiisad,

nende valed,

emad,

*

miks läks kukk üle tee?

et jõuda koju - 

Paradiisi,

*

elu,

maa sool,

sündinuna,

*

kuningate aed,

iidsus,

Laulasmaal,

*

üksik kajakas,

perroonil,

ootab rongi,

*

mina ootan ka,

juba siin…,

sinu igavik

åst

- tähistab ‘metsikust’

*

näod on…,
vahakujud, maja,

carne,

*

valgus sisenemas,

sulatusahi…,

kodutunne, exponent,

*

tuli takkus,

vaimu keeled,

ma nägin,

*

vägi,

näotu…,

vaikus,

*

rinnad kivist,

sile…, 

rõõmu täis,

*

iuvenis,

isandad…, 

koletised,

*

võta mind,

päike…,

mu sol,

*

kusagil,

udun,

kalk,

*

aga hommikuks 

on armastus

पलटे

i

amööbi taju,
mida tajub?… 

jala tõusu,

ii

äikese augu,

kaks oksa…,

nende vahe,

iii

rikaste supp,

palate…,

söödud supp,

iv

valiantne, 

tule torm,

sinu silm,

v

…

väsinud mees,

kodu otsiv,

mees,

vi

võta aeg,

petetu armastus,

vase värv…,

vii

võtnud mind,

ma tühine,

laevavaim,

viii

vandusime valet,

pudrune suu…,

trompet,

ix

SÜND

ilk,

naeratus,

x

võta mind,

perita,

xi

öeldi:

forcé la peurta 

para abrirla

Caltha palustris

mustava kuu paelus,

su uhkuski on üleaedne,

nagu narmas vaikelu…,

üks üle ühe, (üle teise),

siis peatus mis lubas…,

lubas hingetõmbeaega,

kuni taastuvad su loomad,

põdrad, kitsed, lambad,

lõvid, kotkad, maod,

maikuine põlemise hõng,

simultaanne õhkumise lõng,

päike kui vaeslapse udar,

varsakabi kuumal suvel,

see caltha palustris,

sinu vihm minu kollastel…,

kuldkollastel õitel,

nii magus ja hea,

erutava loojangu nektar,

su sume päevalõpu taevas,

Conchali rannas pärisvaevas,

ilma inimese patuta,

ei sündi, ei surma, ei

algust, ei lõppu,

vaid kauge tule madal kuma,

hõbejas tuhakuulaik keskööpimeduses,

siis siugjassiidjas puudutus,

õrnem kui lõpupidu,

süütuse valm, kaduvik,

selle mannetu hetk,

kui lamasime teineteise kõrval,

alasti ja prii, hinged avali,

südametes sees see elamise asi,

nähtamatu ratas, kuldne,

tikanditega, ehitud ja kaunis,

elegantse loomise lubadus,

tärkava tähe sära,

selle igaviku looril,

ainult postament,

sellel kiri: siin nad on…,

siia nad jäävad.

Fragmente elu()jast

Mõnele meist meeldis kui oli valus,

mõnele, kui oli ilus,

aga kindel oli see, et kõigile

meeldis kui oli…,

*

siis teadsid, et sai ‘asja ette’,

nagu mitmekümnendate filmitäht,

need kellega sa lapsi ei saanud,

kuigi tegemise rõõmu oli küllaga,

*

kes kõndis kuuvalgel katustel,

kolistas keldri kõrgetel kodadel,

luristas punast veini…,

nagu mõni munk,

ennast täis ja purjus,

kõik saiad ta nahka pani,

justkui armumine 

mis kutsumata külas käis,

nagu sina kes ainult kutsudes,

*

oi, kuidas ma sind ei salli,

su säravat naeratust,

vigelevat mao keha,

uhket ilmet,

seda luksuslikku füsiognoomiat,

nina mis hoiab pliiatseid,

silmad mis kõditavad,

mis vaatavad varju taha,

ei salli, ei salli, ei salli,

kui sa tuled siis kui tahad,

enam ei taha tulla,

enam ei kutsuta,

nüüd tulevad teised,

need paremad,

*

kuidas maitsevad nende uued huuled,

kuidas kuulevad nende kõrvad

minu hingamist,

siis peeti kusagil pidu,

lasti saluuti,

psühhedeelne vikerkaar taevas,

sädemed kui surnute hetk,

taevaminemispüha,

*

udu, ma armastan udu,

ta on igavene…, 

siin ja sealpool hetke,

kui su riided libisesid seljast,

näe võõraid sõrmi kutsuv nahk,

ma olen võõras,

ärme tuttavaks saagi,

‘ärgem muutugem liiga familiaarseks’,

*

sealt tulevad ema koos tütrega,

gastronoomilised unistused,

kellele ja kuidas?…,

siiski mitte täielik,

ta vaatab taeva,

seal üksik täht,

kui kustuv ühtesaamishetk,

*

ma olen mees nagu muiste,

selge nagu allikavesi,

tõre turm kui astud mu vastu,

kõle surm kui armastada julged,

ma olen…, mees nagu muiste,

kuidas aerutavad tunded võõrastel vetel,

mina ei tea, olen metsiku lääne kaduvik,

kuidas peletavad kõrbes sisalikud sääski,

nõnda söön mina su…,

*

ja me hoidsime teineteist öös,

tõusva päikeseni,

kuni ununev vana,

kes eelmine uus,

*

ära muretse,

minagi olen nii.

Finis

Ja siis oma kallima seismise,

ootusäreva pilguga,

kõne mille nägu oli tulnud…,

oli tulnud pilkamata,

kuid otse ilmutades end,

kõneles vana ja muredat keelt,

tema nimes polnud jaksu,

ilm kõndis temast läbi,

tema kõrval,

nagu marutõbine koer,

ehmatav ja ohtlik, ta mõtles,

mil kustub kurjuse sära?

mil kuhtub kurbade laul?

kui keegi pole üksinduse sõber,

kes veel mind kohutaks…,

kes võtaks kaasa,

kui tuul ja männimets on…,

ohutu ja okkaid täis,

ja lapsed, 

nad mängivad mängu,

ehitavad onni,

valgus paistis,

see sinu silmi,

kui puudutati.

finis.

Armastuse deviis

Kui siiski on tulnud minu kord,

see lahkumise tuline silm,

kristalne pisar pokaalina äärel,

nagu liuad mis kaetud valge linaga,

su nahk see kõnetas mind,

läbi vaatamiste liivatu kõrbe,

eestimaa talv on mannetu suvi,

sul puudub suund, puudu huvi,

näe algamas on katsumiste kananahk,

ilus perseiidide sadu, seda sa oled,

maja urvapuude varjus,

lokkav üksindus,

mina olen poeetide põrgu,

selle kaunim paradiis,

juhm laul, tuttav viis,

mida laulnud on tuhanded,

armastuse deviis.

Avaldumine

See kauge laul su suust,

kui iidne valu haavapuust,

su soonte magushapu neste,

ma panen tuule käe ette…,

ja võtan sinu oma teise kätte,

sa paned silmad minu peale,

su lõhnavate sõnade kalk…,

malbe, huultel haava vedelik,

kui lõhutud on urvapuud,

ma kastan sinu allikasse oma…,

suud, 

näe armastusi tuntud palju,

palju rääkimata nalju…,

sind soovisin ma katakombi

…, valvuriks, näe meelitab

mu ära, tule naiseks mulle,

tule juba täna, ma mõtle

leegi peale, mis kustub jumalaga…,

ja kustub jätuga, see pole…,

liiga uhke, armistunu, tänavune,

hing mis tulnu koju,

nagu laps kes sureb paljana,

riieteta kunstnik, ἀποκάλυψις,

armu asi on suure laia mängu asi,

kes tulega saab mängida, kõrbe,

see saab usust ülemale

…, ja nad vaatasid kaua kaugele,

rõivad nende seljas olid iharust täis,

aromaatsetel küngastel armatseti,

nad olid ühe leegi kaks nägu,

nagu seinalt kukkuv maal,

aken mis jäätunud, igatseva

poisi magus mesine hääl,

kui ta vaatab tüdrukut,

vaatab nagu kaevu…, kus

on selge, selge vesi, lummununa

ta hinge puhtaks pesi.

Appello

Mägi kõndis või komistas.

- Cthulhu kutse, H.P. Lovecraft

mida olete teinud, lapsed,

kes te näinud olete Paradiise,

igale ühele oma,

mitte võikalt ja 

kontrolliga, mitte

taluvuse piirimailt,

nagu kakskeelne, kaks-

olemlik, see kõneleb mitmega,

kelle keeltes? kelle?

varjude nimed…,

tasaste pantheon,

siis udu,

‘

mets liikus,

tema jalad ka,

kurb ja…,

liiliata,

‘

poegi õgiv muusika,

sulandunud ühte,

trumm, 

teomehe trompet, idast,

kust siis veel?

sõja jooned kaardil,

hiiglased kivil,

meie oleme siin,

‘

ära piilu, ega

piilumata jäta,

ütles tema pilk,

mägede koor,

ruske, valulik nägemus,

kohalike ebausud,

kas usud?

kas näed?

‘

kord oli mul kaasa,

korrast pidas lugu, ise

mmm…,

‘

loobusin temast…,

nendest, kelle valed,

hiiglastena kivil,

nüüd ütlen:

‘

mida olete teinud, lapsed,

kes te näinud olete Paradiise,

igale ühele oma

Rosette

Sina, mu sõber, 

kes sa tulid Kairost,

linn mis sündis Marsi tõusul,

nagu Püha Verina mõtisklus,

päikese kihutusest,

ooperist, sünagoogist, mošeest, 

jumalate neste Niilus, basaar,

kõik viljad, maitsed, lihad,

su hinge kopitav tuli,

kui su silmades kaugete maade,

kaugete maade liiv,

kuum, kuum on su tunne,

kui vaatad mind ihalevalt,

näen kaua ‘kaugelt tulijat’,

sina kes sa koorid mind…,

apelsini magus aroom,

muudki veidrad,

aiwa, aiwa, habibi,

ole minuga veel hetke,

kuni taastub liha,

kuni murdub vesi,

ma sinu ihu ära pesin,

nüüd ainult keele võtan,

õpin selgeks…,

kõik liigutused, mured,

kergused, ihad,

su kauni piha,

nüüd algab miskit suurt,

tuult, palun tuult,

sa küsid,

ma puhun idamaise valvurina,

iidamast-aadamast,

nagu kehad meil,

valge ja must,

ütle kust…,

peaksin ma katsuma,

et leida sind,

jumalate karm,

mu kallis,

arm

κόσμος

Kes sa oled? …, Mis?

Kuidas läks sul see mäng?

Nad on näinud päikeseid,

keegi kelle juured on tugevad,

cosmos, keegi kelle huuled,

laetud osakeste piidlevad pilgud,

asi on vaatajas, Schrödingeri kass,

kuidas liiguvad mõttelised tormid,

nende tühjad silmad, caelum,

aga kukruid sa ei kergita,

pugutatud reaalsuseid, ei uskuda,

ei maksa?…, 

nad on tolmuta liikumatud,

iidsed hiiglased…,

oma katakombide ees,

miski mis laulab,

sa kuuled sügavusest,

kuldse koja närbuv tempel,

lind mis must, nokk kinni,

saba lahti?…,

aga tumedamat leiad hingest,

piiritu ja unustamatu, selge,

mitte ainult: selgekõlaline,

kaetud miski samblaga,

kass kes suitsetab piipu,

peksab lapsi…,

ikka on õpetaja,

*

sinu ilude ookean,

kui armusin su mägedesse,

su jõgedesse, järvedesse,

sinu kuuvalgusesse,

paistva taevasilma kuldsusesse,

sinu veatu figuur,

minu kurva küünla valguses,

kui aeglaselt libistasid riietesse,

nüüd mälestusis uut nean ette,

ta punase peaga, lahkem kui sina,

*

ossuaar mis kaunis,

kondid võõrad sees,

vist olid laste omad,

kes surnud tiisikusse,

nende vaimud kurvastavad,

kurvastavad vanemate leinas,

et miks nad meid ei kuule,

miks ei nähta, ei võeta vastu,

aga inime on rumalate sorti,

juhm ja vimma täis,

ei tunne oma lapsigi,

pärast surma,

*

kusagil taigas üks mees,

silmad valged, koopa ees,

kindlasti koopa ees?…,

ta kannab teadjate õlgu,

hütt mis suitseb,

kangete sääskede jumal,

see vaatab tuulena,

vaatab ojakeses, krabi sees,

ussikeses mis libiseb mööda,

kalli liha soonest,

näost mis tolmu joomes,

männiokste kaunist tundest,

isaisade säärejoonest,

lihaste sitkusest, emade

valust, 

et kuhu armastus jäi?

*

näe, ta kandub suitsuna,

kandub taeva valda, Elysium,

või Valhalla, 

või seitse taevasiiru,

dei otiosi, inactive gods,

tegudeta jumalad, 

me oleme.