Pandorum

olen tuleviku täht, õitsemas lahtises ookeanis,

pimedus on minu vald ja vardjas,

kõmatava jumala padune hääl,

kajav nagu Juudi laul müstikute kõrbes,

aher-tolmik kasvamas, 

temast kasvamas suur ja võimas,

võõrapärane maailm.

Taali

Vernakulaarne, sa ütlesid, 

ja lamp löödi jalaga maha, 

valguskillud su peeditud põrandal,

jälg meie armude igavesest õhtust,

peale pandi muusade muusika,

räpane aroom silitas su seinu, 

nende õdesid,

vahtu, mis valget, mis kütkedele kingiks,

koltund paberi kollast essentsi,

panid kummi peale,

panid akna seina asemel,

meie aeg oli vabadus.

Edelweiss

Kui me sûlest tulnu, õrevil käsivarred,

…, naerul tuksed,

nad vaatasid lillede kasvu, Olümpos,

…, baby I’m back,

siiditee ja palvuste vahele jääb aeg,

nagu vana mees ja meri,

kahvatute aerudega, 

koorund värv,

üksinda kiriku trepil, kuld südames,

Cassiopeia, - ära nuta tüdruk, siin on veel ilu,

tornist paistab linn, 

makettides elavad vaimud, aga sina - 

kallista elavaid.

Astra

Ma pole iga tuule lipp,……

kui kohutav on minu hukk,

ma kestan igavikku - söön selle terakest,

ma olen piiritu ookean,……

orkaan selle pinnal, lõksu püütud Noa,

ma kaotan su ära - kui ma Valin,

nüüd näotu naisterahvas, peleta oma isu,

kustuta oma janu,…..

seda mängu ei mängita,…..

täitsa üksinda, ilma minuta,

kes olen?…..

Suur ja Suure ilma mängija!

*

Nüüd salajane lugu sinu püünest, 

kui puudutusi,…..

ma kahvatuna näides tapma olen valmis,

su mahlad voolaku, 

meel on kalgi lõpu tipp,

näe surmal valgust,

sa tuled kuu on seljas,

ära kingi kandameid,….

nüüd alustame ära,

Homne on Tulevik!

Hukutaja laul

su vähetuntud tundemäng, kui kalk,

kui karmilt näotu, 

et sisenenu armu valda, ei piisakesti,

ei viisakust ta halda,

näed karmuses sa valet, puha,

kui lahkusega pahasti,

homme tuleb laisa naise püha,

kes surma lasi saata,

selle sama, selle - oma.

Tuleviku-tundja

mulle aegu kustumatu näiv,

kehad mille kokku viiv on kesköö tund,

selle kume löök, 

kellad selle kummjas taevas,

selle sinises vaevas,

vaeva puhtuses,

uhkuses, mille pühkis süda,

tuul selle pasunast,

sinu ilu puhtaim puru,

nägime taevas meteoriiti,

saba põles üksikute tuld,

üksindus kui minevik,

selle vari,

me ronisime katusele,

et paremini vaadelda,

neid külluse silmi

varakevadises õhus