igaviku ootuse varju peidetud üksindus
ja salamisi hiiliv vaikusmoment
kuigi pole keegi meist kaitstud enese eest
ei pea teisitimõtleja kunagi leidma rahuldust
ja siis kui hoovile langesid esimesed ja viimased
pöidla mõõtu helbed – külm nii külm –
sosistasid sinu voolavad sõnad mind unele
nägin su jalal valguskiiri tantsisklemas
ja ootusest sai midagi enamat
ja kui leidmiseks polnud soovunelm
hommikusse ärkamise tähe all kuigi õndsust täis
ei pidanud meist ükski targemaks sind südamevalust
kauem piielda
oma verivärske magususega
oma verivärske magususega

tuli elu kui omatahtsi
sinu naeratus suul