Ma olen varsti Tartu vaim

Kord kõndisin Tartu tänavail
ja Emajõel sillerdamas päike
ning selle linna väravail
mind joove tabas nagu äike.

Kord laulsin oma eleegiaid
Tartu kainestusmajas
ja kuulasin vaid
kuidas maailm kajas.

Kord kõndisin üle Kaarsilla
ja selle tipus
mõtlesin võiks minna
ja roiskudes ripuks.

Kord oli lumm 
ja Tartu vaim
vaid deliirium
ja alatine laim.

Iseendata

Kelleta oleksin keegi?
Kelleta oleksin miski?
Veiniks muudaks veegi.
Üksi tarbiks viski.

Kelleta leiaksin aega?
Kelleta leiaksin taeva?
Kes teisele auku kaevab,
see ise näeb vaeva.

Kelleta ma elaksin?
Kelleta ma nutaksin?
Veel armastaksin,
veel leinaksin.


Kelleta ja ajata,
ainult iseendata.

#

Sa vanusest hoolimata realiseerid kaduvust
ja võidad südameid
ja purustad neid
ja täidad me olemust
ja kunagi püstitame büsti
ja kummargile laskume
ja ajaloo kandadele astume
ja meenutame.
Sa olid erinev