Ja jälle jõin end mööda ühest nädalavahetusest,
küll tuleb teisigi veel.
See aitab unustada valu armastusest,
ja meenutada möödaniku oma konarlikul eluteel.
Otsustus,kurbus sellega kaasnev,
ei paku miskit lohutust.
Ei paku elust enesest ohutust
Vaid unustust kõigest sellest jamast tohutust.
Ning nüüd vaatan kella ja mõtlen,
mis edasi siit sellest ajast ja kohast,
põgenemine iseenese tolast.
Kõik.Kõik,
alatu alastus
mitte midagi määrav halastus,ainus võit.
Mida sellest saada?
ära kunagi tagasi vaata,
ära vaata.
