Kuidas oleks olla elus,
kui maailm eemale tõukab?
Ei keegi sünni pimeduses,
kui valgus hinge lõikab.
Kas tahtsime olla
või otsustasid teised.
Peab leppima tõega,
et kui kord juba siin,
ei lahku me heaga.
Tõukab piin.
......................................
Anda reipust väsinule,
toita näljast,
rõõmustada kurba,
pakkuda kaitset nõrgimale.
Kes siis mind aitab?
Mina ise!
....................................
Mu mõistuse dimensioonis
on kaks maailma.
Mina ja kõik ülejäänud.
Ülejäänute maailm hoolis,
enam mitte.
Mina hoolin mõlemast maailmast.
.................................................
Inimesed ei usu enam mitte midagi,sest kõik on tõestatud.
...................................................................................
Kuldse kesktee poole.
Jah,sinna,aga ma kihutan.
Kihutan mööda sellest.
Pole hullu,istutan kulda enda teele
ja nimetan keskseks.
.....................................................
Keegi ei ole valinud siia ilma sündima,ei saa salata neid,kes ei taha siin olla.
...............................................................................................................
Nii must,nii kurbust täis,ajutine lahendus on elada.Küll kunagi tuleb sõber ja viib meid kaasa rännakule.
Igavesele rännakule.
