Kaotaks kõik,mis elust vaja,
leidmaks kõik mis seljataga.
Eemalduks ja vaatleks kõrvalt,
tundmustest ja kehast vaba.
Laske minul olla ise.
Pekske raske valu tundeks,
igatsuse meenutuse,
käigust alla elunõlvalt.
Armastatud andke andeks.
Friday, April 29, 2011
Thursday, April 28, 2011
Konsum-eerijad
Tahaks veeta igavikulises rahus
elu mäsleva mere vahus.
Tahaks päikest
tahaks pilvi
häbis peita oma silmi.
Kaotada kõik piirid,reeglid,
olla nagu muiste,
ilma materiaalsest.
Purustada ahnus peeglid,
elada teiste kiuste,
vaid primaarsest.
Vaikus õhus,vaikus meeles,
vedav läbi hingerivi.
Sõnad meie jumalate keeles
uskujate pilkekivid.
"Ostke,ostke " kõlab läbi elu,
võtke teistelt,pange tasku.
Raha ainult paber,
väärtus ainult vajadus.
Terve elu ostmis melu,
armastus vaid raha vastu.
ahnus inimolemus.
elu mäsleva mere vahus.
Tahaks päikest
tahaks pilvi
häbis peita oma silmi.
Kaotada kõik piirid,reeglid,
olla nagu muiste,
ilma materiaalsest.
Purustada ahnus peeglid,
elada teiste kiuste,
vaid primaarsest.
Vaikus õhus,vaikus meeles,
vedav läbi hingerivi.
Sõnad meie jumalate keeles
uskujate pilkekivid.
"Ostke,ostke " kõlab läbi elu,
võtke teistelt,pange tasku.
Raha ainult paber,
väärtus ainult vajadus.
Terve elu ostmis melu,
armastus vaid raha vastu.
ahnus inimolemus.
Friday, April 22, 2011
Segaduses
Valge,ööde kumavas palges,
laotus,veetlev pilverodu.
Valges,ikka ainult valges,
minu armas isakodu.
Kõik mis oli,on ja jääb,
mustast ikka kuldseks saab.
Igatsuses sulav jää,
armastuses vend ja taat.
Lahke almusena naasmist,
oma meel ei lubanud.
Süda õrn ja tihti klaasist,
vihahaamer tagunud.
Pilk aina öösel taevapalgel,
sinava kuma nukras olus.
Ikka valge,ikka valge,
minu kallis isakodu.
...........................................
Laulvat metsad,nutvat jõed,
kiirte mängu silitusel.
Linnu laulul lumi põeb,
tuule,vihma sulatusel.
Vaatad,tuleb kevad,
mühiseval kargusel.
Looda,et siis leiad,
uue elu alguse.
laotus,veetlev pilverodu.
Valges,ikka ainult valges,
minu armas isakodu.
Kõik mis oli,on ja jääb,
mustast ikka kuldseks saab.
Igatsuses sulav jää,
armastuses vend ja taat.
Lahke almusena naasmist,
oma meel ei lubanud.
Süda õrn ja tihti klaasist,
vihahaamer tagunud.
Pilk aina öösel taevapalgel,
sinava kuma nukras olus.
Ikka valge,ikka valge,
minu kallis isakodu.
...........................................
Laulvat metsad,nutvat jõed,
kiirte mängu silitusel.
Linnu laulul lumi põeb,
tuule,vihma sulatusel.
Vaatad,tuleb kevad,
mühiseval kargusel.
Looda,et siis leiad,
uue elu alguse.
Wednesday, February 2, 2011
Luule Mõtted
Kuidas oleks olla elus,
kui maailm eemale tõukab?
Ei keegi sünni pimeduses,
kui valgus hinge lõikab.
Kas tahtsime olla
või otsustasid teised.
Peab leppima tõega,
et kui kord juba siin,
ei lahku me heaga.
Tõukab piin.
......................................
Anda reipust väsinule,
toita näljast,
rõõmustada kurba,
pakkuda kaitset nõrgimale.
Kes siis mind aitab?
Mina ise!
....................................
Mu mõistuse dimensioonis
on kaks maailma.
Mina ja kõik ülejäänud.
Ülejäänute maailm hoolis,
enam mitte.
Mina hoolin mõlemast maailmast.
.................................................
Inimesed ei usu enam mitte midagi,sest kõik on tõestatud.
...................................................................................
Kuldse kesktee poole.
Jah,sinna,aga ma kihutan.
Kihutan mööda sellest.
Pole hullu,istutan kulda enda teele
ja nimetan keskseks.
.....................................................
Keegi ei ole valinud siia ilma sündima,ei saa salata neid,kes ei taha siin olla.
...............................................................................................................
Nii must,nii kurbust täis,ajutine lahendus on elada.Küll kunagi tuleb sõber ja viib meid kaasa rännakule.
Igavesele rännakule.
kui maailm eemale tõukab?
Ei keegi sünni pimeduses,
kui valgus hinge lõikab.
Kas tahtsime olla
või otsustasid teised.
Peab leppima tõega,
et kui kord juba siin,
ei lahku me heaga.
Tõukab piin.
......................................
Anda reipust väsinule,
toita näljast,
rõõmustada kurba,
pakkuda kaitset nõrgimale.
Kes siis mind aitab?
Mina ise!
....................................
Mu mõistuse dimensioonis
on kaks maailma.
Mina ja kõik ülejäänud.
Ülejäänute maailm hoolis,
enam mitte.
Mina hoolin mõlemast maailmast.
.................................................
Inimesed ei usu enam mitte midagi,sest kõik on tõestatud.
...................................................................................
Kuldse kesktee poole.
Jah,sinna,aga ma kihutan.
Kihutan mööda sellest.
Pole hullu,istutan kulda enda teele
ja nimetan keskseks.
.....................................................
Keegi ei ole valinud siia ilma sündima,ei saa salata neid,kes ei taha siin olla.
...............................................................................................................
Nii must,nii kurbust täis,ajutine lahendus on elada.Küll kunagi tuleb sõber ja viib meid kaasa rännakule.
Igavesele rännakule.
Subscribe to:
Posts (Atom)